5.1.17

Novot

Ma peaksin hetkel kirjutama jutukese ruloodest (don't ask) ja lugema sitaks ja kolmveerand kohtulahendeid, aga ma ei tee kumbagi. Ärkasin täna üles viie aasta kõrgeima palavikuga ja lihtsalt ägisesin voodis. Vaatasin lõpuni eile alustatud filmi, mis oli nii hea, et ma olen sellele terve päeva mõelnud. Siis sõin 3 tükki šokolaadikooki, mis on olnud täna mu ainus toit. Pakkisin ennast korralikult sisse ja tõin puid. Väga halb oli, sest ma ei jaksa eriti voodistki püsti tõusta, rääkimata siis mingite puude tassimisest. Aga noh, õues on järsku -15 kraadi ja tuba oli ööga üllatavalt jahedaks läinud. Vaatasin hullult palju The Graham Norton Show parimaid palu ja naersin omaette kõva häälega. Natuke armusin Benedict Cumberbatchi. Ja Andrew Scotti. Lõpuks kella seitsme aeg mõtlesin, et oleks ehk aeg õppima hakata ja lugesin mingit eriti rõvedat kohtulahendit. Lugesin paar tükki veel ja siis meenus see ruloojutt. Ja nüüd olengi siin, ei õpi ega kirjuta ruloodest. That's my life basically. 
Ma alustasin selle blogivärgiga seetõttu, et mulle tundus, et järgmised 5 kuud on mul siia midagi kirjutada, aga ometigi on mu selle aasta teine postitus taaskord jutt mittemillestki. Ma jäin nii halval ajal haigeks, sest mul on esmaspäeval väga raske eksam ja ma oleks pidanud nädalavahetusel tööl olema. Mulle absoluutselt ei meeldi tööle mitte minna, sest ma käin seal niigi harva ja meil on nii vähe töötajaid, et asendaja leidmine alati üks suurem jama. Õnneks seekord lahenes, aga halb tunne ikkagi. 
Jaah.. mis veel? Aa, ma lähen aprillis praktikale, nii et eelmises postituses lubatud minestamisepisoodist saate (kui keegi seda blogi üldse loeb, pole aimugi) siis lugeda. 

Kommentaare ei ole: